Jumalateenistused ja kiriklikud talitused

JUMALATEENISTSED

Pühapäeva ja kirikupüha jumalateenistus on Kuusalu kirikus alati armulauaga ja algab kell 11. Kui teenistus on ilma armulauata, siis on teadetes märgitud, et toimub sõnajumalateenistus või palvus vms.

KIRIKULISE ABC

  1.   Kõik inimesed on kirikusse oodatud ja teretulnud – olgu ta Kuusalu koguduse või mõne teise koguduse liige, siit läbi sõitev rändaja või hoopis ristimata inimene. Kõigile on ruumi ja iga kirikuline saab rahulikult teenistusel osaleda.

 

  1.   Kirikusse sobib tulla juba varem – enne kui kellad hakkavad helisema – ja vaikselt valmistuda teenistuseks. Kui õigeks ajaks kirikusse ei jõua, siis kirikuteed seepärast veel pooleli ei maksa jätta – ka hilinejad pääsevad kirikusse sisse!

 

  1.  Kirikukelli helistatakse selle märgiks, et nüüd algab jumalateenistus ning teenistus on avalik ja avatud kõigi inimeste jaoks. Kuusalu kiriku kellad hakkavad helisema 5 minutit enne täistundi ja teenistuse algust. Pühapäeval helistatakse eelkellasid üks tund ja pool tundi enne teenistuse algust. Kelli helistatakse ka jumalateenistuse lõpus.

 

  1.   Kiriku väravas ja peaukse juures on teadetetahvel, kust saab infot täna ja edaspidi kirikus toimuva kohta. Vaata, mis toimub, et juba kirikusse tulles tead end häälestada toimuvaks.

 

  1.   Mehed võtavad kirikus alati mütsi peast. Naised pääsevad luterlikku kirikusse ka pükstes ja ilma peakatteta. Kirikusse tullakse ikka väärikais riideis, rannarõivais ei ole sünnis tulla.

 

  1.     Üldjuhul kasutatakse jumalateenistusel lauluraamatuid. Neid on kirikus piisavalt olemas – iga kirikuline saab kirikusse astudes võtta ukse juurest riiulilt kasutamiseks lauluraamatu, teenistuse lõppedes pannakse raamat riiulisse tagasi. Lauluraamatu vahel on ka jumalateenistuse korda tutvustav vihik liturgialaulude nootide ja üheskoos kaasa loetavate tekstide ja palvete sõnadega. Eraldi trükitud laululehe või infolehe võid võta koju mälestuseks ja lugemiseks kaasa.

 

  1.  Kirikusse sisenedes lülita oma mobiiltelefon välja! Jumalateenistuse ajal kirikus niisama ei jalutata. Kirikuga tutvuda saab muul ajal. Pildistamiseks on sünnis luba küsida.

 

  1.   Jumalateenistus kestab 1 tund ja 10-20 minutit. Kui pead tingimata enne lõppu ära minema, tee seda samuti vaikselt. Lahkuda ja liikuda sobib koguduselaulu ajal, mitte palve ajal.

 

  1.    Millal seista või istuda? Kirkus on pingid, et saaks rahulikult istuda, mõtiskleda ja süveneda kuulutatud sõnasse. Vana traditsiooni järgi tõustakse kirikus püsti palve ja pühakirja lugemise ajal. Üldiselt on tavaks, et palvete, kiituslaulu, piiblilugemiste, usutunnistuse, armulaualiturgia ja õnnistamise ajal seistakse.

 

  1.     Armulauda võtavad vastu konfirmeeritud kirikuliikmed. Luterliku kiriku liikmena võid minna igal pool luterliku kiriku jumalateenistusel armulauale. Armulaud on avatud ka teiste kirikute liikmetele, kes meie pühitsetud armulauasakramenti võtavad vastu kui Kristuse tõelist ihu ja verd. Lapsi, veel leeris käimata noori ja täiskasvanuidki õnnistatakse. Kui sa ei võta vastu armulauda ja soovid õnnistust, võid panna selle märgiks käe oma rinna peale. Siis armulauda jagav vaimulik paneb käe sinu pea peale ja ütleb õnnistuse.

 

  1.    Igal pühapäeval armulauast osavõtmist ei pea koguduse õpetaja juures registreerima. Piisab armulaual osalemisest kord aastas nimeliselt teada anda enne või pärast teenistust. Armulauast osavõtmine registreeritakse koguduse andmebaasis ja see tagab koguduse valimiste puhul hääleõiguse.

 

  1.   Altari juurde toodud lapsi vaimulik tavaliselt õnnistab. Ristitud lastel on vanemate soovi alusel õigus ka saada armulauda. Vanemad peaksid sellest eelnevalt koguduse õpetajaga rääkima ja täpsemalt kokku leppima.

 

  1.  Oma annetuse saab panna kiriku ukse juures olevasse korjanduskasti. Seda võib teha jumalateenistusele saabudes või kirikust lahkudes. Kui sularaha kaasas ei ole, on võimalik teha annetust ka internetis. Teatud pühadel ja pühapäevadel toimuvad ülekirikulised või koguduse enda sihtotstarbelised korjandused. Selle kohta antakse eelnevalt infot teadetes ja korjandus viiakse läbi korjanduskottidega teenistuse palvelaulu ajal.

 

  1.    Kui sul on eestpalve või mälestamise soov, mine enne teenistust käärkambrisse vaimuliku juurde. Kui sul on pikem jutt, siis pöördu õpetaja poole juba nädala sees. Ära karda tülitada õpetajat oma väikse murega või palvega.

 

  1.   Plaksutamine?! Kirikukontsertki on jumalateenistus ja plaksutada on kohane kavaterviku lõpus. Aga vaikust pole kirikus vaja ka karta! Pärast palvet, nõndasamuti pärast kirikuhümni ja palvelaule (näit "Hoia, Jumal, Eestit…") ei plaksutata.

KIRIKLIKUD TALITUSED

Ristimine

Ristimissakramendi kaudu võetakse inimene kristliku kiriku osadusse. Laps ristitakse soovitavalt võimalikult kiiresti elu esimestel nädalatel või kuudel. Kui vanemad on jätnud lapse ristimata, saab ta tulla iseseisvalt noorena või täiskasvanuna ristimisele. Täiskasvanu ristitakse pärast leeriõpetuse saamist.

Ristitakse vaid kord elus. Kui inimene on teises konfessioonis õigesti ristitud, teda luterlikku kirikusse üle tulles uuesti ei ristita.

Laps ristitakse vanemate - erandina ühe vanema või lapse hooldaja - soovil, tingimusel, et nad on ise koguduse täisõiguslikud liikmed ja on valmis andma lapsele kristlikku kasvatust. Lapsed ristitakse soovitavalt esimeste elukuude jooksul. Vanemad valivad lapsele ristivanemad, kes peavad olema samuti koguduseliikmed. Ristivanemad on ristimisel tunnistajateks ja võtavad endale kohustuse kaasa aidata lapse kristlikule kasvatamisele.

 

Konfirmatsioon (leer)

Leer on loomulik ja vajalik samm ristiinimese elus, kus uuritakse põhjalikumalt, mida Jumal meile on andnud ja mida ta meilt ootab. Leeris tutvutakse ristiusu õpetuse, kiriku elu ja traditsioonidega, praktilise kristliku elu ja koguduse tegevusega. Leer koosneb leerikursusest ehk leeritundidest, koguduseeluga tutvumisest (jumalateenistused) ja konfirmatsioonist.

Leerikursus lõpeb leeripühaga ehk konfirmatsiooniga, mille läbi inimene saab koguduse täisõiguslikuks liikmeks, saab edaspidi iseseisvalt tulla armulauale, võib olla ristivanemaks, lasta abielu laulatada ja kandideerida koguduse juhtorganitesse.

Tänapäeval saab tulla leeri juba 15-aastasena. Kõige parem on leeri tulla 10. või 11. klassi jooksul. Siis on koolikoormus väiksem kui abiturientidel.

Kuusalu koguduses on plaanis pidada leerikursusi kahes vormis: noorteleer (vanuses 15-20 aastat) ja täiskasvanute leer (vanusepiiranguid ei ole).

 

Laulatus

Laulatusel sõlmivad mees ja naine omavahel kristliku abielu, millega nad seovad end jäädavaks ja lahutamatuks kooseluks. Laulatatakse täisõiguslikke koguduseliikmeid. Riiklikule abieluaktile allakirjutamine toimub vahetult enne laulatustalitust või talituse ajal. On ka võimalik, et pruutpaar laseb abieluregistreerimise teha perekonnaseisuametis ja kirikus toimub vaid laulatus.

Loomulik on, et ammu registreeritud, aga laulatamata jäänud abielupaarid lasevad oma abielu ka laulatada. Seda sobib korraldada seoses leeriga ja laste ristimisega või pulma-aastapäevaga.

Kuusalu koguduse õpetajal on õigus registreerida abielusid ja kirikus toimuvate laulatuste puhul ei pea enam perekonnaseisuametis käima.

 

Matus

Matus peetakse kirikus, kabelis või haual. Matusetalitusele võib eelneda surnu kodust ärasaatmise talitus. Kristliku matuse keskmes on palve lahkunu ja leinajate eest ning Jumala sõna kuulutamine lohutuseks ja usu kinnituseks. Matmisel puistab vaimulik kolm korda puusärgile mulda ja ütleb matmissõnad.

Krematooriumis peetakse vaimulik talitus koos mullapanekuga enne tuhastamist. Kui lahkunu on juba tuhastatud, peetakse matusetalitus seoses urni muldasängitamisega. Kui inimene on ilma kirikliku talituseta varem mulda sängitatud, võib kutsuda vaimuliku hauale toimetama kiriklikku talitust haua õnnstamisega.

Kuusalus on traditsiooniks mälestada kuu jooksul maetuid järgmise kuu esimesel pühapäeval. Teenistuse alguses süütab keegi omastest oma lahkunule ise mälestuslühtrisse küünla. Pärast jutlust nimetatakse mälestamisel maetute nimed ja lauldakse mälestuslaul. Kui on soov mälestada kedagi muudel pühapäevadel (nt lahkunu sünni- või surma-aastapäeval), siis pöördutakse selle palvega vaimuliku poole enne teenistust või juba nädala sees.

 

Haigete armulaud

Armulauasakramenti jagatakse koguduse jumalateenistusel ja vajadusel ka kodus või haiglas. Armulauast osavõtmine on kristliku elu konkreetne tunnus ja vajadus. Iga kristlane peaks vähemalt kord aastas saama armulauda. See tähendab eelkõige seda, et voodihaigetele ja liikumisraskustega inimestele kutsutakse vähemalt kord aastas vaimulik koju armulauda jagama. Koguduseliikmel on õigus haiglaravil viibides paluda vaimulikku toimetama armulaua ning haige võidmise ja käte pealepanemise talitust, andma hingehoiuabi.

 

Piht

Piht on hingehoidlik talitus, kus inimene tunnistab Jumalale oma patud ja võtab vastu pattude andeksandmise ehk absolutsiooni. Erapihti vastuvõtnud vaimulik on kohustatud pidama pihisaladust, selle rikkumine on kirikus karistatav. Jumalateenistusel või eraldi talitusel peetud koguduse ühist patutunnistust nimetatakse üldpihiks.

 

Muud talitused

Kirikuhooned, kabelid ning muud koguduse tegevusega seotud hooned, ruumid ja esemed pühitsetakse nende kasutusele võtmisel. Koguduseliikmel on õigus kutsuda vaimulikku ka oma kodu õnnistama, samuti võidakse tuua kirikusse pühitsemisele organisatsioonide lippe.